MinuKataster
MinuKataster on lihtne ja käepärane rakendus, mille abil on võimalik vaadata veebikaardil maakatastri andmeid.
MinuKatastri rakenduses saab avalik kasutaja, maaomanik, maamõõtja, kohaliku omavalitsuse maakorraldaja ja kooskõlastaja teha katastriandmetest väljavõtteid, andmepäringuid ja katastriandmeid alla laadida.
Samuti võimaldab MinuKatastri rakendus maaomanikul:
- algatada erinevaid maakorraldusega seotud tegevusi;
- maatoiminguteks volitusi anda;
- asutusele või ettevõttele esindajat lisada;
- suhelda katastripidajaga;
- esitada katastriandmete kohta parandusettepanekuid;
- jälgida katastrimenetlusi.
Antud lehel on jagatud kogu info erinevatesse blokkidesse vastavalt kasutaja rollist. Nii maaomanik, maamõõtja, kohaliku omavalitsuse maakorraldaja kui ka kooskõlastaja leiab kõik vajaliku info ja juhendid MinuKatastris toimetamiseks.
Kasutajajuhendid on leitavad lehel Õpetused
Maatoimingute algatamiseks tuleb maaomanikul siseneda MinuKatastri (minu.kataster.ee) e-teenusesse rollis „Maaomanik“. Sisselogimisel kasutatakse riiklikku TARA süsteemi, mis annab võimaluse MinuKatastrisse sisse logida nii ID-kaardiga, Smart-ID-ga, Mobiil-ID-ga kui ka Euroopa Liidu ID-ga. Selleks, et tuvastada, milliseid maatoiminguid ja milliste maaüksustega on maaomanikul õigus algatada, teeb MinuKataster päringud nii kinnistusraamatusse kui ka rahvastikuregistrisse. Võimalike maatoimingute nimekiri ja lisainfo on toodud allpool.
Katastriüksuse jagamine tähendab ühe katastriüksuse mitmeks iseseisvaks katastriüksuseks (reaalosaks) jagamist.
Katastriüksuse jagamiseks:
maaomanik logib maatoimingu algatamiseks sisse veebirakendusse MinuKataster (maaomanikul on võimalik volitada enda eest maatoimingut algatama ka teist isikut);
maaomanik või tema volitatud esindaja koostab veebirakenduses MinuKataster maakorralduskava, mis läheb kohalikule omavalitsusele eelkooskõlastamisele;
pärast maakorralduskava eelkooskõlastamist kohaliku omavalitsuse poolt allkirjastab maaomanik maakorralduskava, kava allkirjastamisega nõustub maaomanik maakorraldustoimingu ja selle tulemusel uute maatükkide registreerimisega (sh piiride, pindala ja kõlvikute määramisega) maakatastris ning andmete esitamisega kinnistusraamatule;
kava kooskõlastatakse kaasomanike, kohaliku omavalitsuse ja seadustest tulenevatel juhtudel riigiametitega (Kliimaministeerium, Keskkonnaamet, Muinsuskaitseamet jt);
asukohajärgne linna- või vallavalitsus hindab katastriüksuse jagamise võimalusi ehk kas on vaja koostada detailplaneering või ilmnevad muud kitsendavad asjaolud (krundi suuruse piirang jne);
linna- või vallavalitsus kooskõlastab maakorralduskava ning määrab tekkivatele katastriüksustele aadressid ja sihtotstarbed;
katastripidaja väljastab katastrimõõdistamise tingimused ehk määrab mõõdistusmahu, milles näidatakse katastrimõõdistamise ulatus, nõutav mõõdistamistäpsus ja muud tähtsust omavad asjaolud, katastrimõõdistamise tingimused kehtivad 12 kuud nende väljastamisest arvates;
kui katastripidaja on mõõdistusmahu määranud, saadetakse maaomanikule rahvastikuregistris olevale elektronposti aadressile vastav teade ning omanik saab valida maamõõtja;
seejärel maaomanik pöördub mõõdistustööde läbiviimiseks tegevuslitsentsi omava maamõõtja poole, maaomanik kinnitab valitud maamõõtja MinuKatastri rakenduses;
maamõõtja teostab katastrimõõdistamise ning esitab andmed katastripidajale (Maa- ja Ruumiametile);
katastripidaja teeb otsuse katastriüksuse registreerimise või sellest keeldumise kohta;
katastriüksuste registreerimisel määrab katastripidaja katastriüksuste piirid, pindalad ja kõlvikud;
katastripidaja esitab andmed kinnistusraamatusse;
pärast kinnistusraamatus tehtud kandeid on jagamise tulemusena moodustatud uued katastriüksused ametlikult registreeritud;
teade kande tegemisest või kandest keeldumise kohta edastatakse maaomaniku elektronposti aadressile.
Pane tähele!
Kui katastriüksuse jagamiseks ei ole detailplaneeringu koostamise kohtustust, siis rakendub katastriüksuse jagamise toimingule maakorraldusseadus.
Kui jagatav katastriüksus asub detailplaneeringu kohustusega alal, võib toimingule rakenduda planeerimisseadus.
Kui katastriüksuse jagamine on seotud katastriüksusel asuva(te) hoone(te) reaalosadeks jagamisega, tuleb arvestada, et hoone jagamine reaalosadeks on võimalik vaid siis, kui iga hooneosa saab eraldi kasutada.
Kui maaomanikul on soov avada mõne uue tekkinud katastriüksuse kohta kinnistusraamatus eraldi registriosa, siis on vajalik läbi kinnistuportaali esitada kinnistamisavaldus. Avaldust on võimalik teha ka notari juures.
Katastriüksuste liitmine on mitmest naaberkatastriüksusest ühe katastriüksuse moodustamine.
Pane tähele!
Kui liidetavad katastriüksused asuvad kinnistusraamatu erinevates registriosades, tuleb need enne katastriüksuste liitmist kanda kinnistusraamatu samasse registriossa.
Katastriüksuste liitmiseks ehk uue katastriüksuse moodustamiseks:
maaomanik logib maatoimingu algatamiseks sisse veebirakendusse MinuKataster (maaomanikul on võimalik volitada enda eest maatoimingut algatama ka teist isikut);
maaomanik või tema volitatud esindaja koostab veebirakenduses MinuKataster maakorralduskava, mis läheb kohalikule omavalitsusele eelkooskõlastamisele;
pärast maakorralduskava eelkooskõlastamist kohaliku omavalitsuse poolt allkirjastab maaomanik maakorralduskava, kava allkirjastamisega nõustub maaomanik maakorraldustoimingu ja selle tulemusel uue maatüki registreerimisega (sh piiride, pindala ja kõlvikute määramisega) maakatastris ning andmete esitamisega kinnistusraamatule;
kava kooskõlastatakse kaasomanike, kohaliku omavalitsuse ja seadustest tulenevatel juhtudel riigiametitega (Kliimaministeerium, Keskkonnaamet, Muinsuskaitseamet jt);
kui toimingus osalevad kinnisasjad on kantud kinnistusraamatu erinevatesse registriosadesse, on kolmanda ja neljanda jao kannete (isiklikud kasutusõigused, servituudid, hüpoteegid jm) olemasolul vaja maakorraldustoimingu tegemiseks puudutatud isikute nõusolekud;
asukohajärgne linna- või vallavalitsus hindab katastriüksuste liitmise võimalusi ehk kas on vaja koostada detailplaneering või ilmnevad muud kitsendavad asjaolud (krundi suuruse piirang jne);
linna- või vallavalitsus kooskõlastab maakorralduskava ning määrab tekkivale katastriüksusele aadressi ja sihtotstarbe;
katastripidaja väljastab katastrimõõdistamise tingimused ehk määrab mõõdistusmahu, milles näidatakse katastrimõõdistamise ulatus, nõutav mõõdistamistäpsus ja muud tähtsust omavad asjaolud, katastrimõõdistamise tingimused kehtivad 12 kuud nende väljastamisest arvates;
kui katastripidaja on mõõdistusmahu määranud, saadetakse maaomanikule rahvastikuregistris olevale elektronposti aadressile vastav teade ning omanik saab valida maamõõtja, maaomanik pöördub mõõdistustööde läbiviimiseks tegevuslitsentsi omava maamõõtja poole, maaomanik kinnitab valitud maamõõtja MinuKatastri rakenduses;
maamõõtja teostab katastrimõõdistamise ning esitab andmed katastripidajale (Maa- ja Ruumiametile);
katastripidaja teeb otsuse katastriüksuse registreerimise või sellest keeldumise kohta;
katastriüksuste registreerimisel määrab katastripidaja katastriüksuste piirid, pindalad ja kõlvikud;
katastripidaja esitab andmed kinnistusraamatusse;
pärast kinnistusraamatus tehtud kandeid on liitmise tulemusena moodustatud katastriüksus ametlikult registreeritud;
teade kande tegemisest või kandest keeldumise kohta edastatakse maaomaniku elektronposti aadressile.
Kinnisasja piiri muutmine on maakorraldustoiming, mille käigus üks piirnevatest kinnisasjadest annab osa naaberkinnisasja koosseisu. Kinnisasja piiri muutmise eesmärk on eelkõige maakasutuse korrastamine lähtudes looduslikest piiridest ja valduse tegelikust ulatusest. Kinnisasja piiri muutmisel ei moodustata naaberkinnisasja kooseisu antavast osast eraldi kinnisasja. Üle antava osa väärtus lepitakse kokku omanike vahel.
Katastriüksuse piiri muutmiseks:
maaomanik logib maatoimingu algatamiseks sisse veebirakendusse MinuKataster (maaomanikul on võimalik volitada enda eest maatoimingut algatama ka teist isikut);
maaomanik või tema volitatud esindaja koostab veebirakenduses MinuKataster maakorralduskava, mis läheb kohalikule omavalitsusele eelkooskõlastamisele;
pärast maakorralduskava eelkooskõlastamist kohaliku omavalitsuse poolt allkirjastab maaomanik maakorralduskava, kava allkirjastamisega nõustub maaomanik maakorraldustoimingu ja selle tulemusel uute maatükkide registreerimisega (sh piiride, pindala ja kõlvikute määramisega) maakatastris ning andmete esitamisega kinnistusraamatule;
kava kooskõlastatakse kaasomanike, kohaliku omavalitsuse ja seadustest tulenevatel juhtudel riigiametitega (Kliimaministeerium, Keskkonnaamet, Muinsuskaitseamet jt);
kui toimingus osalevad kinnisasjad on kantud kinnistusraamatu erinevatesse registriosadesse, on kolmanda ja neljanda jao kannete (isiklikud kasutusõigused, servituudid, hüpoteegid jm) olemasolul vaja maakorraldustoimingu tegemiseks puudutatud isikute nõusolekud;
asukohajärgne linna- või vallavalitsus hindab katastriüksuse jagamise võimalusi ehk kas on vaja koostada detailplaneering või ilmnevad muud kitsendavad asjaolud (krundi suuruse piirang jne);
linna- või vallavalitsus kooskõlastab maakorralduskava ning määrab tekkivatele katastriüksustele aadressid ja sihtotstarbed;
katastripidaja väljastab katastrimõõdistamise tingimused ehk määrab mõõdistusmahu, milles näidatakse katastrimõõdistamise ulatus, nõutav mõõdistamistäpsus ja muud tähtsust omavad asjaolud, katastrimõõdistamise tingimused kehtivad 12 kuud nende väljastamisest arvates;
kui katastripidaja on mõõdistusmahu määranud, saadetakse maaomanikule rahvastikuregistris olevale elektronposti aadressile vastav teade ning omanik saab valida maamõõtja, maaomanik pöördub mõõdistustööde läbiviimiseks tegevuslitsentsi omava maamõõtja poole, maaomanik kinnitab valitud maamõõtja MinuKatastri rakenduses;
maamõõtja teostab katastrimõõdistamise ning esitab andmed katastripidajale (Maa- ja Ruumiametile);
katastripidaja teeb otsuse katastriüksuse registreerimise või sellest keeldumise kohta;
katastriüksuste registreerimisel määrab katastripidaja katastriüksuste piirid, pindalad ja kõlvikud;
katastripidaja esitab andmed kinnistusraamatusse või suunab omanikud notarisse kinnistamisavaldust esitama;
pärast kinnistusraamatus tehtud kandeid on piiride muutmise tulemusena moodustatud katastriüksus(ed) ametlikult registreeritud;
teade kande tegemisest või kandest keeldumise kohta edastatakse maaomaniku elektronposti aadressile.
Kinnisasja osade vahetamine on maakorraldustoiming, milles kõrvuti asetsevad kinnisasjad annavad mingi osa ära ja saavad mingi osa juurde. Kinnisasja osade vahetamise eesmärk on eelkõige maakasutuse korrastamine lähtudes looduslikest piiridest ja valduse tegelikust ulatusest. Vahetatavate kinnisasjade osadest ei moodustata iseseisvaid kinnisasju. Vahetatavad kinnisasjade osad peavad olema väärtuselt sarnased, väärtuste vahe hüvitamine lepitakse kokku omanike vahel. Riigile kuuluva kinnisasjaga osade vahetamine toimub väärtuse põhiselt.
Kinnisasja osade vahetamiseks:
maaomanik logib maatoimingu algatamiseks sisse veebirakendusse MinuKataster (maaomanikul on võimalik volitada enda eest maatoimingut algatama ka teist isikut);
maaomanik või tema volitatud esindaja koostab veebirakenduses MinuKataster maakorralduskava, mis läheb kohalikule omavalitsusele eelkooskõlastamisele;
pärast maakorralduskava eelkooskõlastamist kohaliku omavalitsuse poolt allkirjastab maaomanik maakorralduskava, kava allkirjastamisega nõustub maaomanik maakorraldustoimingu ja selle tulemusel uute maatükkide registreerimisega (sh piiride, pindala ja kõlvikute määramisega) maakatastris ning andmete esitamisega kinnistusraamatule;
kava kooskõlastatakse kaasomanike, kohaliku omavalitsuse ja seadustest tulenevatel juhtudel riigiametitega(Kliimaministeerium, Keskkonnaamet, Muinsuskaitseamet jt);
kui toimingus osalevad kinnisasjad on kantud kinnistusraamatu erinevatesse registriosadesse, on kolmanda ja neljanda jao kannete (isiklikud kasutusõigused, servituudid, hüpoteegid jm) olemasolul vaja maakorraldustoimingu tegemiseks puudutatud isikute nõusolekud;
asukohajärgne linna- või vallavalitsus hindab katastriüksuse jagamise võimalusi ehk kas on vaja koostada detailplaneering või ilmnevad muud kitsendavad asjaolud (krundi suuruse piirang jne);
linna- või vallavalitsus kooskõlastab maakorralduskava ning määrab tekkivatele katastriüksustele aadressid ja sihtotstarbed;
katastripidaja väljastab katastrimõõdistamise tingimused ehk määrab mõõdistusmahu, milles näidatakse katastrimõõdistamise ulatus, nõutav mõõdistamistäpsus ja muud tähtsust omavad asjaolud, katastrimõõdistamise tingimused kehtivad 12 kuud nende väljastamisest arvates;
kui katastripidaja on mõõdistusmahu määranud, saadetakse maaomanikule rahvastikuregistris olevale elektronposti aadressile vastav teade ning omanik saab valida maamõõtja, maaomanik pöördub mõõdistustööde läbiviimiseks tegevuslitsentsi omava maamõõtja poole, maaomanik kinnitab valitud maamõõtja MinuKatastri rakenduses;
maamõõtja teostab katastrimõõdistamise ning esitab andmed katastripidajale (Maa- ja Ruumiametile);
katastripidaja teeb otsuse katastriüksuse registreerimise või sellest keeldumise kohta;
katastriüksuste registreerimisel määrab katastripidaja katastriüksuste piirid, pindalad ja kõlvikud;
katastripidaja esitab andmed kinnistusraamatusse või suunab omanikud notarisse kinnistamisavaldust esitama;
- pärast kinnistusraamatus tehtud kandeid on piiride muutmise tulemusena moodustatud katastriüksus(ed) ametlikult registreeritud;
- teade kande tegemisest või kandest keeldumise kohta edastatakse maaomaniku elektronposti aadressile.
Kinnisasja omanik saab tellida temale kuuluvale katastriüksusele täpsemate piiriandmete saamiseks uue katastrimõõdistamise. Uue katastrimõõdistamise käigus kinnisasja piir maastikul ei muutu, täpsustuvad piiripunktidele määratud/määratavad koordinaadid ja nende alusel määratud katastriüksuse pindala ning kõlvikute pindalad. Samuti täpsustub katastriüksuse asukoht katastrikaardil.
Katastriüksuse üle mõõdistamiseks:
maaomanik logib maatoimingu algatamiseks sisse veebirakendusse MinuKataster (maaomanikul on võimalik volitada enda eest maatoimingut algatama ka teist isikut);
maaomanik või tema volitatud esindaja koostab veebirakenduses MinuKataster maakorralduskava, valides tegevuseks "Ülemõõdistamine/piirimärgitaastamine/piiride kindlakstegemine" (vajadusel abistab maaomanikku katastripidaja);
katastripidaja väljastab katastrimõõdistamise tingimused ehk määrab mõõdistusmahu, milles näidatakse katastrimõõdistamise ulatus, nõutav mõõdistamistäpsus ja muud tähtsust omavad asjaolud, katastrimõõdistamise tingimused kehtivad 12 kuud nende väljastamisest arvates;
kui katastripidaja on mõõdistusmahu määranud, saadetakse maaomanikule rahvastikuregistris olevale elektronposti aadressile vastav teade ning omanik saab valida maamõõtja;
seejärel maaomanik pöördub mõõdistustööde läbiviimiseks tegevuslitsentsi omava maamõõtja poole, maaomanik kinnitab valitud maamõõtja MinuKatastri rakenduses;
maamõõtja tutvub mõõdistatava ja puudutatud katastriüksuste alusandmetega ning teeb kindlaks maastikul olemasolevad piirimärgid, vajadusel paigaldab või taastab puudu olevad piirimärgid ja mõõdistab katastriüksuse piirid maastikul;
piirimärgid, mis ei jää pärast katastrimõõdistamist piiri tähistama, tuleb maamõõtjal pärast katastrimõõdistamist maastikult eemaldada;
kui katastrimõõdistamise käigus selguvad vastuolulised piiriandmed või on tuvastatud, et piirimärkide asukohad maastikul ei ole kooskõlas katastrisse kantud piiriandmetega või maastikul on ühes piiripunktis mitu piirimärki, tuleb kinnisasja piir kindlaks teha maakorraldusseaduse § 15 alusel;
maamõõtja koostab piiride kulgemise ja kättenäitamise kohta piiriprotokolli, mille allkirjastamisega piiride kättenäitamisele kutsutud isikud kinnitavad oma nõustumist piiride asukoha ja piirimärkide alalhoiukohustusega;
kui kinnisasja omanik, kes on kutsutud piiride kättenäitamisele, ei ilmu kohale, loetakse kutse saatmisega piirimärkide asukohad ja nende alalhoiu kohustus kinnisasja omanikule teatavaks tehtuks ja omanik piiride asukohaga nõustunuks;
kui kinnisasja omanik tuleb piiride kättenäitamisele, kuid ei allkirjasta piiriprotokolli, loetakse piirimärkide asukoht ja nende alalhoiu kohustus kinnisasja omanikule teatavaks tehtuks;
maamõõtja teostab katastrimõõdistamise ning esitab andmed katastripidajale (Maa- ja Ruumiametile);
katastripidaja kontrollib, kas kõik kande tegemiseks vajalikud andmed ja dokumendid on esitatud ja vastavad õigusaktides kehtestatud nõuetele, katastrimõõdistamine vastab nõuetele ning esitatud andmed on kooskõlas katastrimõõdistamise tingimuste taotluses esitatud piiriga ja maakatastri või kontrollmõõdistamise andmetega;
katastripidaja teeb otsuse katastriüksuse registreerimise või sellest keeldumise kohta;
katastriüksuste registreerimisel määrab katastripidaja katastriüksuse piirid, pindalad ja kõlvikud;
katastripidaja esitab andmed kinnistusraamatusse;
pärast kinnistusraamatus tehtud kandeid on liitmise tulemusena moodustatud katastriüksus ametlikult registreeritud;
teade kande tegemise või kandest keeldumise kohta edastatakse maaomaniku elektronposti aadressile.
Kinnisasja piiri kindlakstegemine on maakorraldustoiming, mille käigus teeb maamõõtja piiri asukoha kindlaks arvestades kõiki võimalikke asjaolusid. Kindlaks tehtud piir mõõdistatakse ja registreeritakse maakatastris. Kinnisasjade vahelise piiri teeb kindlaks maakorralduse läbiviija (maamõõtja), kui selleks on vajadus või kinnisasja omanik seda taotleb.
Kinnisasja piir on vaja kindlaks teha kui:
maastikul on ühes piiripunktis mitu piirimärki;
on tuvastatud piirnevate katastriüksuste piiriandmete kattumine või vahe;
piiriandmetes on tuvastatud mõõdistusviga;
piiripunkti asukoht maastikul ei vasta mõõdistusandmetele;
piirnevate katastriüksuste piiriandmed on vastuolulised;
piirnevate katastriüksuste piirikirjeldused on vastuolulised;
katastriüksuse piiriandmed on dokumentides kirjeldatud vastuoluliselt;
katastriüksuse omaniku teadmine piiride asukohast on erinev katastris registreeritud piiride asukohast;
piiriobjektiks olevat maastikuobjekti ei eksisteeri enam või selle asukoht on muutunud.
Piiri kindlakstegemisel maamõõtja:
kaasab kõikide kinnisasjade omanikud, kelle kinnisasjade vaheline piir on vaja kindlaks teha;
analüüsib kõiki varasemaid mõõdistamisandmeid, arvestab selgunud asjaolusid ja omanike seisukohti;
saadab kutse piiride kindlakstegemisele asjaosalistele vähemalt kümme päeva enne piiride asukoha maastikul kindlakstegemist;
selgitab asjaosalistele piiri kindlakstegemise põhjuse;
teeb piiri asukoha kindlaks kinnistusraamatus, maakatastris, arhiivis või asjakohases registris leiduvate andmete ning piirimärkide alusel, kui eelnimetatud andmete alusel ei ole võimalik piiri asukohta kindlaks teha, võetakse aluseks valduse ulatus, kui ka see pole võimalik, lisatakse igale kinnisasjale vaidlusalusest maast ühesuurune osa või määratakse piir muid asjaolusid arvestades;
vajadusel kaasatakse piiride kindakstegemisse kohaliku omavalitsuse üksuse esindaja ja tunnistajad;
pärast piiride kindlakstegemist tähistab kindlakstehtud piiri nõuetekohaste piirimärkidega ja teeb katastrimõõdistamise;
märgib piiriprotokolli piiride kindlakstegemise põhjuse, selgituse ja tulemuse, piiriprotokollile lisatakse piiride kindlakstegemise skeem.
Avalduse muudatuste registreerimiseks kinnistusraamatus esitab maakatastripidaja.
Pane tähele!
Kinnisasja piiri kindlakstegemist ei takista see, kui maaomanik ei viibi maastikul piiride kindlakstegemise juures. Piir tehakse kindlaks ka ilma maaomaniku osavõtuta.
Kui puudutatud katastriüksuste omanikel on erinev teadmine ühisest piirist või ei saavutata omavahel kokkulepet, on piiri kindlakstegemisel määravaks maamõõtja seisukoht. Katastriüksuse piiri asukoha otsustab sellisel juhul maakatastripidaja maakorralduse läbiviija esitatud piiri kindlakstegemise ja katastrimõõdistamise dokumentide alusel.
Piiri kindlakstegemise kulud kannavad naabrid võrdselt, kui seadusest, kohtulahendist või tehingust ei tulene teisiti.
Sihtotstarbe muutmiseks:
maaomanik logib katastriüksuse sihtotstarbe muutmiseks veebirakendusse MinuKataster (maaomanikul on võimalik volitada enda eest maatoimingut algatama ka teist isikut);
sihtotstarbe muutmise taotlus (kava) edastatakse rakenduse kaudu kohalikule omavalitsusele kooskõlastamiseks;
linna- või vallavalitsus selgitab välja õigusaktidest tulenevad piirangud ja muud asjaolud;
ehitiseta katastriüksustele sihtotstarbe määramisel lähtub linna- või vallavalitsus maa tegelikust kasutusest või kehtivatest planeeringutest;
ehitist teenindavale katastriüksusele määratakse kogu ulatuses ehitise kasutamise otstarbest tulenev sihtotstarve ehitise tegeliku kasutuse, ehitusloa, ehitisteatise, linna- või vallavalitsuse kirjaliku nõusoleku või kasutusloa alusel;
katastriüksuse sihtotstarbe määramise ja muutmise otsustab linna- või vallavalitsus oma korraldusega;
linna- või vallavalitsus registreerib MinuKatastris sihtotstarbe muudatuse, mis läheb Kinnistusraamatusse automaatkandena.
Katastriüksuse aadressi muutmiseks ja teiste aadressiga seotud küsimustega tuleb pöörduda katastriüksuse asukohajärgsesse linna- või vallavalitsusse.
Linna- või vallavalitsus määrab korraldusega katastriüksuse aadressi ja seejärel sisestab aadressiandmed aadressiandmete süsteemi infosüsteemi (ADS) menetlusrakendusse.
Pärast aadressi kinnitamist ADS menetlusrakenduses registreeritakse aadress maakatastris ja seejärel kinnistusraamatus.
alates 28.11.2024 saab iga maamõõtja algatada ilma volituseta kõiki maatoiminguid kõigi katastriüksustega.
Maa- ja Ruumiameti katastrifoorumis saate esitada katastriteemalisi küsimusi, kus teile vastavad Maa- ja Ruumiameti katastrivaldkonna töötajad.
Andmestruktuur
|
MinuKataster importfailide andmestruktuur |
Näidisfailid
|
MinuKataster piiriandmete näidisfailid |
|
MinuKataster volikirja näidisfail |
Maatoimingute läbiviimine toimub MinuKataster menetluskeskkonnas ja oluline roll on kohalikul omavalitsusel (KOV), kui enda haldusterritooriumil maakorralduse läbiviijal.
Selleks, et kohalik omavalitsus saaks maakorraldustoiminguid kooskõlastada ning määrata maakorralduse tulemusel moodustuvatele katastriüksustele sihtotstarbeid ja aadresse, tuleb MinuKataster menetluskeskkonnas avada konkreetsetele kohaliku omavalitsuse ametnikele vastavad õigused.
Oluline: KOV rolli määramiseks on vajalik, et kasutajal (maakorraldajal) on MinuKataster kasutajakonto. Selleks palume esmajärjekorras MinuKataster menetluskeskkonda hetkeks sisse-välja logida. See kiirendab hilisemat KOV kasutajaõiguste andmist.
- Esmalt tuleb esindusõigust omaval isikul logida sisse MinuKataster keskkonda ning kasutades talle automaatselt määratud KOV esindaja rolli (rollipäring äriregistrist), anda sobivad õigused soovitavatele isikutele.
- Selleks tuleb KOV esindaja rollis olles valida vasakust külgpaneelist link „Esindusvolitused“.
- Avaneb vaade, mille üleval paremas nurgas on link „Lisa uus KOV kasutaja“.
- Avanenud kasutaja lisamise aknas tuleb määrata:
- kasutusõigused saava isiku isikukood;
- valida talle sobiv roll (KOV ametnik / KOV menetleja);
- esindusvolituse kehtivuse alguskuupäev;
- vajadusel kehtivuse lõppkuupäev (vabatahtlik väli);
- soovi korral on võimalus lisada esindusvolitusele kommentaar.
- Vasakus külgpaneelis olevas „Esindusvolituste“ aknas on seejärel võimalik KOV esindusõiguslikul isikul kasutusõiguseid hallata (neid lisada ja eemaldada).
Eraisikutest maaomanikega suhtleb kataster nende rahvastikuregistrisse (www.rahvastikuregister.ee) sisestatud kontaktide (e-post, telefon) kaudu. Seega on oluline levitada sõnumit, et maaomanikud hoiaksid enda rahvastikuregistri kontaktandmed ajakohasena.
Kataster lisab jooksvalt KOVidele suunatud infot katastri infoportaali KOVi sakile.
Kasutusõiguste määramist puudutavatele küsimuste osas palun pöörduge [email protected].
Kinnistusraamatust nähtuvate puudutatud isikute nõusolekud
Puudutatud isikute nõusolekud on võimalik lisada juriidilise isiku äriregistrisse kantud juhatuse liikmel MinuKataster keskkonnas või edastada digiallkirjatatud juurdepääsuõiguste kokkulepe e-posti aadressile [email protected].
Riigiamet
Selleks, et asjaomane amet saaks maakorraldustoiminguid kooskõlastada, tuleb MinuKataster menetluskeskkonnas anda konkreetse ameti nimel kooskõlastajatele vastavad kasutajaõigused.
Oluline: Kooskõlastamiseks on vajalik, et kasutajal (kooskõlastaja esindajal) on MinuKataster kasutajakonto.
Keskkonnaamet (LKS § 14; MaaKS § 19 lg 5)
Muinsuskaitseamet (MuKS § 52; MaaKS § 19 lg 5)
Põllumajandus- ja Toiduamet (MaaParS § 51)
Kliimaministeerium (MaaPS § 15), volitatud asutus Maa-amet
MIS ON MAAKATASTER JA KATASTRIÜKSUS?
Maakataster (kataster) - riigi põhiregister, mille pidamise eesmärk on kinnisasja piiri ruumilist ulatust, maa väärtust, maa looduslikku seisundit ja maa kasutamist kajastava informatsiooni registreerimine ning informatsiooni kvaliteedi, säilimise ja avalikkusele kättesaadavuse tagamine. Maakatastrisse on kantud kõik Eesti Vabariigi katastriüksused koos katastritunnuse, pindala, sihtotstarbe, katastripidaja märgete jm tehniliste andmetega. Katastripidaja on Maa- ja Ruumiamet.
Katastriüksus - katastris iseseisva üksusena registreeritud maatükk.
Katastritunnus - igale katastriüksusele antav numbriline kood.
Piiripunkt - looduses tähistatud või tähistamata maaüksuse välispiiri punkt.
Piirimärk - piiripunkti tähis looduses.
MIS ON KINNISTUSRAAMAT JA KINNISTU?
Kinnistusraamat - riiklik andmekogu, kuhu on kantud kõik Eesti Vabariigi kinnistud koos kinnistu numbri, omaniku andmete, asjaõiguste ja märgetega. Seega sisaldab kinnistusraamatu kanne lisaks omaniku andmetele infot kinnistule seatud kitsenduste ja piiratud asjaõiguste (nt hüpoteekide, servituutide, kasutusõiguste, reaalkoormatiste, hoonestusõiguse, ostueesõiguse), samuti märgete (N: keelumärge, eelmärge) kohta. Kinnistu võib olla nii kinnisasi (maatükk) kui ka hoonestusõigus, korteriomand, korterihoonestusõigus. Kinnistusraamatu pidaja on Tartu Maakohtu kinnistusosakond, avalikku rakendust haldab Registrite ja Infosüsteemide Keskus.
Kinnistuportaal - on veebipõhine portaal, mille kaudu saab esitada kinnistamisavaldusi.
Kinnistu number - igale kinnistusraamatusse kantud kinnisasjale antav number.
KUIDAS MOODUSTATAKSE KATASTRIÜKSUSEID?
Katastriüksuse moodustamine on protsess, mille käigus määratakse moodustatava katastriüksuse piir, pindala ja kõlvikuline koosseis, tehakse kanne maaregistrisse ning kinnistusraamatusse. Katastriüksuse esmamoodustamine toimub maareformi käigus, seejuures on maaüksuse piiride määrajal piiri määramisel aluseks erinevad skeemid, plaanid ja planeeringud. Maareformi käigus võib katastriüksuseid moodustada katastrimõõdistamisega või kaardimaterjali alusel. Maareformi järgselt on kinnisasja otstarbekamaks kasutamiseks ja majandamiseks omaniku taotlusel võimalik läbi viia lihtsaid maakorraldustoiminguid. Üldjuhul moodustatakse maakorraldustoimingu käigus uued katastriüksused katastrimõõdistamisega.
KUIDAS MA SAAN TEADA, KAS MINU EHITISED PAIKNEVAD ÜLE MINU PIIRI?
Saamaks teada, kas olemasolev ehitis, sealhulgas piirdeaed, tee, tiik või mõni muu rajatis, on üle katastriüksuse piiri, tee esmalt kindlaks, kus asub katastriüksuse piir maastikul.
- otsi maastikul üles oma katastriüksuse piirimärgid;
- piirimärkide otsimisel võta abiks katastriüksuse plaan ja piiriprotokoll,
- täpsustavaid andmeid ja puudu olevaid dokumente võid küsida katastripidajalt;
- veendu, et piirimärgid maastikul on oma esialgsetes asukohtades;
- veendu, et Sinu ja piirinaabri teadmine ühisest piirist on samane;
- soovi korral või kui on kahtlus, et piirimärgid on maastikul liikunud, piirinaabriga on tekkinud vaidlus piirimärgi asukoha üle, piirimärk on hävinenud või Sa ise ei leia piirimärki üles, kutsu maakorraldustööde tegevuslitsentsi omav avaneb uues vahekaardismaamõõtja, kes taotleb Maa- ja Ruumiametilt katastrimõõdistamise tingimused ja sõltuvalt vajadusest teeb piiri kindlaks, taastab hävinenud piirimärgid, näitab maastikul kätte piirimärgid ja katastriüksuse piiri, mõõdistab ehitise täpse asukoha piiri suhtes;
- plaani- ja kaardimaterjali alusel moodustatud katastriüksuse piiride maastikul tähistamiseks, samuti looduses piirimärkidega tähistatud piiri asukoha täpsustamiseks katastrikaardil, tuleb teha katastrimõõdistamine;
- alles siis, kui katastriüksuse piiri asukoht maastikul on välja selgitatud, vajadusel mõõdistatud piirimärgid ja ehitised, saab otsustada ehitiste asukoha üle katastriüksuse piiri suhtes.
MIDA TEHA, KUI EHITIS, SEALHULGAS PIIRDEAED, TEE, TIIK VÕI MÕNI MUU RAJATIS, ON ÜLE PIIRI?
Probleemi lahendamiseks on mitu võimalust:
- kui ehitis peab katastriüksuse plaani järgi olema katastriüksuse koosseisus, kuid on sattunud üle piiri mõõdistus- või piiri määramise vea tõttu, telli maamõõtjalt kinnisasja piiri kindlakstegemise toimingu ja katastrimõõdistamise läbiviimine;
- kui ehitis on üle piiri ehitatud pärast katastriüksuse moodustamist, saavuta piirinaabriga kokkulepe katastriüksuse piiride muutmiseks, kooskõlasta piiri muudatus kohalikus omavalitsuses ja telli maamõõtjalt katastrimõõdistamine;
- saavuta piirinaabriga kokkulepe piiriülest ehitamist lubava asjaõiguse kandmises kinnistusraamatusse;
- saavuta piirinaabriga kokkulepe tema kinnisasja piiridesse ulatuva ehitise osa alla jääva maatüki perioodilises hüvitamises. Kokkulepe hüvitise suuruse või hüvitisest loobumise kohta kehtib, kui see on kantud märkusena kinnistusraamatusse;
- ehitise omanik lammutab või teisaldab ehitise või selle üle piiri ulatuva osa;
- teede puhul on mõistlik kaaluda servituudi seadmist.
MIDA PEAB ARVESTAMA UUE EHITISE, SEALHULGAS PIIRDEAED, TEE, TIIK VÕI MÕNI MUU RAJATIS, EHITAMISEL KATASTRIÜKSUSE PIIRILE VÕI SELLE VAHETUSSE LÄHEDUSSE?
Naabriga kooskõlastamata ja/või üle kinnistu piiri ulatuv ehitis võib tekitada ebameeldivaid vaidlusi piirinaabriga.
- Esmalt tee kindlaks katastriüksuse piiri täpne asukoht maastikul: tutvu maakatastris registreeritud katastriüksuse plaani ja piiriprotokolliga, täiendavaid materjale võid küsida katastripidajalt. Otsi üles piirimärgid maastikul, kaasa piirinaaber, vajadusel ka maamõõtja, hävinenud piirimärkide taastamine telli maamõõtjalt. Vajadusel telli maamõõtjalt tervekatastriüksuse uus katastrimõõdistamine.
- Ehitise mahamärkimisel tuleb arvestada maastikul olevate ja maakatastris registreeritud katastriüksuste piiride ja piirimärkidega. Detailplaneeringus toodud katastriüksuse piiride koordinaadid ei pruugi olla mõõdistatud nõutava täpsusega ja seda just vanemate katastrimõõdistamise viiside ja kaardimaterjali alusel moodustatud katastriüksuse puhul.
- Uuri kohalikust omavalitsusest planeeringutes ja kohaliku omavalitsuse enda poolt ehitamisele ja ehitistele kehtestatud nõudeid.
- Uuri kohalikust omavalitsusest ehitisteatise, ehitusprojekti ja ehitusloa ning hilisema kasutusteatise ja kasutusloa kohustuslikkust.
- Tutvu ka võimalike seadustest tulenevate kitsendustega kitsenduste kaardil.
- Ehitise planeerimisel tuleb arvestada ka asjaõigusseaduses toodud naabrusõiguse sätetega. Seega tutvusta eelnevalt oma plaane naabritele.
- Kui soovid ehitada piirdeaeda täpselt kahe kinnistu vahelisele piirile, siis on asjaõigusseaduse mõistes tegemist piirirajatisega, mis on naabrite ühiskasutuses, sõltumata selle kuuluvusest. Piirirajatiseks oleva aia ehitamiseks, muutmiseks või kõrvaldamiseks on vajalik naabri nõusolek.
Pane tähele!
- Käsi-GPS ja mobiiltelefon võivad olla abiks piirimärgi otsimisel maastikul, kuid nad ei taga katastrimõõdistamisel nõutavat täpsust, mistõttu ei saa neid kasutada piirimärgi taastamisel ja asukoha õigsuse üle otsustamisel.
- Maa- ja Ruumiameti Geoportaali kaardirakendustest nähtuva alusel ei saa otsustada, kas ehitis paikneb üle katastriüksuse piiri või ei. Põhjuseks on ortofotodel ehitiste puhul esinevad võimalikud vead (varjud) sõltuvalt objekti kõrgusest ja kaugusest pilditsentrist. Põhikaartide puhul erineb ehitiste kaardistamise metoodika katastrimõõdistamise käigus tehtavast ehitiste mõõdistamisest. Samuti ei taga vanemad katastriüksuse moodustamise viisid katastriüksuse piiride tänapäevastele nõuetele vastavat asukohta aluskaardi suhtes. Samuti ei saa sealt klikitavaid koordinaate võtta aluseks katastriüksuse piiride määramisel.
- Maa- ja Ruumiameti kaardirakendustes edastatav andmestik on informatiivse tähendusega.
MIKS TEKIVAD PIIRIVAIDLUSED?
- Vastuolulised piiriandmed on põhjustatud erinevatest mõõdistussüsteemidest - ja viisidest.
- Maareformi käigus kasutati erinevaid mõõdistamisviise, mis ei taganud ühtset mõõdistamistäpsust, nt aerofotogeodeetiline mõõdistamisviis, mõõdistamine suvalises, kohalikus ja riiklikus koordinaatide süsteemis. Samuti on katastriüksusi moodustatud kaardimaterjali alusel, ehk katastriüksuse asukoht ja piirid on määratud kaardimaterjalil, mitte aga maastikul.
- Maamõõtja ei ole esitanud piiripunktidele tegelikke mõõdistamisandmeid, vaid on "kohendanud andmed katastripidajale sobivaks" ehk ühitanud piiriandmed juba maakatastris registreeritud naaberkatastriüksuste ebatäpsete andmetega.
- Sageli ei ole mõõdistatud maastikuobjektil (nt jõe või oja teljel) kulgevat piiri ja piiriandmed on määratud aluskaardi põhjal, mis ei ole olnud maastikul oleva situatsiooniga kooskõlas.
- Maamõõtja ei ole arvestanud varem moodustatud piirneva katastriüksuse maastikul olevate piirimärkidega. Sageli on paigaldatud topelt piirimärgid näiteks katastrikaardil olevate koordinaatide järgi, mis ei vasta olemasolevate piirimärkide asukohtadele maastikul.
- Piiripunktide asukohtade määramiseks on kasutatud Maa- ja Ruumiameti avalikus teenuses olevaid andmeid.
- Piiripunktide määramisel on kasutatud ebatäpseid mõõtevahendeid (näiteks käsi-GPS).
- Maamõõtja ei ole arvestanud varem moodustatud piirneva katastriüksuse piiriandmetega.
- Maamõõtja on teinud mõõdistamisvigu.
- Katastripidajal ei ole olnud piisavalt andmeid katastriüksuse asukoha määramiseks katastrikaardil.
- Maakorraldus on olnud puudulik.
- Maaomanike (piirinaabrite) huvipuudus piirimärkide paigaldamise vastu ja nende edasisel hooldamisel.
- Maaomanikud ei ole teadlikud katastriüksuse piirimärkidest. Näiteks peetakse ekslikult piirimärgiks pärast katastrimõõdistamist loodusest leitud vana ristikivi, kuigi katastriüksuse piirimärgiks on määratud metalltoru.
- Maaomanikud on hävitanud piirimärke või muutnud nende asukohta. Näiteks teisaldatakse piirimärke põhjusel, et need segavad maa harimist või muru niitmist. Piirimärke on ka tahtlikult hävitatud, et maad juurde hõivata.
- Maaomanike teadmine piiri asukohast maastikul ei vasta katastriüksuse plaanil kujutatud piirile (kõige enam esineb seda kaardimaterjali alusel moodustatud katastriüksuste puhul).
KUIDAS PIIRIVAIDLUSI VÄLTIDA?
- Maaomanik peab teadma temale kuuluva katastriüksuse piirimärkide asukohti maastikul. Maaomanik peab enne talle kuuluva katastriüksuse piiriprotokollile allakirjutamist kindlasti tutvuma piirimärkide asukohadega maastikul. Kui maaomanik kutsutakse piirneva katastriüksuse mõõdistamise käigus koostatud piiriprotokolli allakirjutamise juurde, peab ta samuti tutvuma piirimärkide asukohtadega maastikul ja vajadusel küsima selgitusi kutse saatnud maamõõtjalt. Sageli allkirjastatakse piiriprotokoll ilma maastikul piiri ja piirimärkide asukohaga tutvumata ja alles hiljem avastatakse, et maaomanikule teadaolev piiri asukoht ei ühti maastikul tähistatud piiriga. Pärast andmete maakatastris registreerimist on palju keerulisem vastuolusid lahendada.
- Maaomanik vastutab piirimärgi säilimise eest. Piirimärgi parema säilimise tagamiseks peab maaomanik seisma hea selle eest, et piir tähistatakse maamõõtja poolt nõuetele vastavate piirimärkidega. Näiteks peab piirimärgi nõuetele vastaval metalltorul olema väljatõmbamist takistav tõke või ankur. Piirimärgi ümber tuleks võimalusel kaevata mullast kupits, mis sageli säilib ka piirimärgi hävimisel.
- Kui maaomanik näeb, et temale kuuluva katastriüksuse piiril on taastatud piirimärke või paigaldatud topelt piirimärke, aga teda ei ole sellest teavitatud, tuleb kohe pöörduda naaberkatastriüksuse omaniku poole, et koos välja selgitada piirimärgi tekkimisega seotud asjaolud.
MIS ON MAA- ja ruumiAMETI ROLL PIIRIVAIDLUSTE KORRAL?
- Vajadusel teeb Maa- ja Ruumiameti katastri mõõdistuse osakond kontrollmõõdistamisi ja mõõdistamistulemuste analüüsi (kontrollib maastikul olemasoleva situatsiooni ja piirimärgistuse vastavust katastriüksuste algdokumentidega ning piiripunktide mõõdistamist ja koordinaatide määramise täpsust geodeetilise põhivõrgu punkti suhtes). Ehk teisisõnu - Maa- ja Ruumiameti pädevuses on anda hinnang, kas mõõdistatud piirimärgid maastikul ja situatsioon vastavad algdokumentidele või mitte.
- Kui katastriüksused on moodustatud vaid kaardimaterjali alusel ilma katastrimõõdistamiseta, ei anna Maa- ja Ruumiamet piiride asukohtade õigsuse suhtes maastikul üldjuhul ka hinnangut, kuna katastri mõõdistuse osakond teeb kameraalset ja välikontrolli vaid mõõdistatud katastriüksustele.
- Katastripidaja osaleb vajadusel piiride kindlakstegemise juures ja kujundab oma seisukoha piiriküsimustes. Katastripidaja seisukoht ei muuda automaatselt katastriüksuse piire maakatastris, sest piiride muutmiseks maakatastris on vajalik maaomaniku tahteavaldus ja uus katastrimõõdistamine.
- Maa- ja Ruumiamet ei lepita tülis olevaid maaomanikke, ei tegele üle piiri ulatuvate ehitiste/rajatiste (müürid, aiad jms) lammutamise ega legaliseerimisega ega lahenda kinnisasjadele juurdepääsu probleeme ja piirivaidlusi.
MIDA PEAN TEGEMA KUI PIIRIMÄRKI ENAM POLE JA SOOVIN SEDA TAASTADA?
Kinnisasja omanik peab tagama piirimärgistuse säilimise, ta ei tohi piirimärke muuta ega ümber paigutada.
Piirimärkide taastamiseks:
- tuleb pöörduda maakorraldustööde tegevuslitsentsi omava maamõõtja poole;
- piirimärgi taastamiseks taotleb maamõõtja maaomaniku volituse alusel katastripidajalt katastrimõõdistamise tingimused;
- piirimärgi taastamiseks teeb maamõõtja katastrimõõdistamise;
- olenevalt katastriüksuse moodustamisviisist on piirimärkide taastamise aluseks piiriprotokoll, katastriüksuse plaan, varasematel mõõdistamistel saadud andmed, joonepikkused, sisenurgad, alusandmetes näidatud piiripunkti asukoht maastikul oleva situatsiooni suhtes, maastikuobjektid;
- vastuoluliste andmete puhul tehakse piiride kindlaks tegemise toiming vastavalt maakorraldusseaduse § 15-le;
- maamõõtja peab piirimärgi taastamisse kaasama kõikide puudutatud katastriüksuste omanikud;
- maamõõtja esitab katastrimõõdistamise tulemused registreerimiseks katastripidajale;
- piirimärgi taastamise saab maamõõtjalt tellida maaomanik, kelle kinnisasja piirimärki taastatakse;
- piirimärkide taastamise kulud kannavad naaberkatastriüksuste omanikud võrdsetes osades, kui asjaosalised ei ole kokku leppinud teisiti;
- maaomanikul on õigus pöörduda nõudega piirimärkide taastamise kulude hüvitamiseks kahju tekitaja poole. Kahju tekitajaks loetakse selle kinnisasja omanik, kelle tegevusest (piirimärgi hävitamine/teisaldamine) tingituna piirimärgid taastada tuleb. Kui kinnisasi on eraomandis, on nõude esitamise aluseks võlaõigusseaduse sätted. (VÕS § 1043, VÕS § 1045 lg 1 p 5 ja p 7, VÕS §1054). Kui kinnisasi on munitsipaal- või riigiomandis, on nõude esitamise aluseks riigivastutuse seaduse sätted (RVastS § 12);
- kui piirimärgi taastamise kulude hüvitamise osas kahju tekitanud isikuga kokkulepet ei saavutata, on kahju kannatajal õigus pöörduda maakohtusse (eraõiguslikud vaidlused) või halduskohtusse (kaebused kohaliku omavalitsuse või riigi vastu).
NB! Piirimärgi taastamise ja kulude hüvitamise osas kokkuleppe saavutamiseks pöördu esmalt naaberkinnisasja omaniku poole. Kui kokkulepet ei saavutata, alles siis kaalu nõuete esitamist ja kohtu poole pöördumist. Politseisse pöördumine enne nõuete esitamist või kohtu poole pöördumist ei ole vajalik.
Viimati uuendatud 09.04.2026
