Maakatastriseaduse § 16¹ lg 1 kohaselt on maakorraldustööde tegemise ja katastrimõõdistamise õigus maakorraldustööde tegevuslitsentsi omaval füüsilisel isikul ja katastripidajal.
01.07.2018 jõustunud maakatastriseaduse muudatuste kohaselt saavad alates 01.07.2018 maakorraldustööde tegevuslitsentsi taotleda ainult füüsilised isikud. Litsents antakse isikule, kellel on kutseseadusele vastav kehtiv maakorraldaja kutse ja kes on sooritanud kaks katastrimõõdistamise katsetööd. Katsetöid ei ole vaja teha, kui litsentsi taotlejal on katastris kahe aasta jooksul litsentsi taotlemisest alates registreeritud kaks katastrimõõdistamist. Senisel kujul litsentsieksamit Maa-amet enam ei korralda. Litsentsieksam on asendunud kutseeksamiga, mille korraldab kutse andmise raames Eesti Geodeetide Ühingu kutsekomisjon. Kutse taotlemisest loe täpsemalt Eesti Geodeetide Ühingu kodulehelt.
Enne 01.07.2018 välja antud maakorraldustööde tegevuslitsentsid (litsentsid numbritega 5 MA-k kuni 605 MA-k) kehtisid kuni 13.11.2020 (MaaKatS § 252). Tegevuslitsentsid alates numbrist 606 MA-k kehtivad ka pärast 13.11.2020.
Maa- ja Ruumiameti andmetel on 2025. aastal Eestis ligi 108 maamõõtjat, kes omavad nii maakorraldaja kutset kui ka kehtivat maakorraldustööde tegevuslitsentsi. Maamõõtja teenuseid läheb vaja, kui soovitakse taastada hävinenud piirimärki, teha kindlaks piiri asukoht looduses, muuta kinnisasja piiri või kinnisasja jagada. Litsentseeritud maamõõtjate nimekirja ja eelistatud tööpiirkonnad leiate siit.
Tegevuslitsentsi taotlemine
Maakorraldustööde tegevuslitsentsi saamiseks peab taotleja esitama Maa-ja Ruumiametile avalduse. Litsentsi taotlemiseks tuleb litsentsi taotlejal sisse logida minu.kataster.ee keskkonda Litsentsi taotlemise info alajaotisesse. Sealsamas on võimalik viidata kahe viimase aasta jooksul katastris registreeritud katastrimõõdistamisele, maksta riigilõiv ja üles laadida uus dokumendifoto.
Tegevuslitsentsi pikendamine
Litsentsi kehtivuse pikendamise taotlus tuleb esitada vähemalt kaks kuud enne litsentsi kehtivusaja lõppemist. Litsentsi kehtivuse pikendamiseks tuleb taotlejal sisse logida minu.kataster.ee keskkonda Litsentsi taotlemise info alajaotisesse. Sealsamas on võimalik viidata kahe viimase aasta jooksul katastris registreeritud katastrimõõdistamisele, maksta riigilõiv ja üles laadida uus dokumendifoto.
Riigilõivu tasumine
Maakorraldustööde tegevuslitsentsi andmise ja kehtivusaja pikendamise taotluse läbivaatamise eest tasutakse riigilõivu riigilõivuseaduses sätestatud määras. Litsentsi taotluse läbivaatamise eest tasutakse riigilõivu 260 eurot. Litsentsi kehtivuse pikendamise taotluse läbivaatamise eest tasutakse riigilõivu 132 eurot (riigilõivuseadus § 2354).
Tõnu Kägo - Maa- ja Ruumiameti katastri mõõdistuse osakonna juhataja, komisjoni esimees
Margus Forsel - Maa- ja Ruumiameti katastri mõõdistuse osakonna nõunik
Katriin Tünder - Maa- ja Ruumiameti õigusosakonna jurist, komisjoni aseesimees
Francsisek Staškevitš - Maa- ja Ruumiameti katastri mõõdistuse osakonna nõunik
Andres Pukk - Maa- ja Ruumiameti katastritoimingute osakonna peaspetsialist
Toivo Tomingas - Eesti Geodeetide Ühingu poolt nimetatud liige
Margus Sarapik - Eesti Geodeetide Ühingu juhatuse liige (Eesti Geodeetide Ühingu poolt nimetatud liige)
Siit leiate juhendi
MIKS EI TOHI ILMA TEGEVUSLITSENTSITA GEODEET PIIRE MÄRKIDA JA MAAOMANIKULE MAASTIKUL NÄIDATA?
Olukorras kus maaomanik soovib, et geodeet talle piiride asukoha maastikul kätte näitaks või piiri asukoha tähistaks, tuleb geodeedil maaomanikule selgitada, et tal puudub võimalus ning õigus vastavat tööd teha. Kuigi geodeedil on reeglina olemas väljavõte digitaalsest katastrikaardist, ei tohi sellel olevate koordinaatide järgi piiri maastikule märkida, kuna piiri asukoht digitaalsel katastrikaardil ei pruugi olla täpne. Ajalooliselt on kasutatud mitmeid ebatäpseid katastriüksuste moodustamise ja mõõdistamise meetodeid. Sellest tulenevalt on ka piirid katastrikaardil suures osas ebatäpsed. Katastrikaardil olevate koordinaatide järgi maha märgitud piirid tekitavad sageli asjatuid piirivaidlusi ning segadust, mille lahendamine läheb maaomanikele kordades kallimaks, kui litsentseeritud maamõõtjalt piirimärkide taastamise tellimine. Vastavalt maakatastriseadusele on piirimärkide taastamine katastrimõõdistamine, mille tegemise õigus üksnes maakorraldustööde tegevuslitsentsi omaval maamõõtjal ja katastripidajal.
Katastrimõõdistamiseks tuleb esmalt taotleda Maa- ja Ruumiametilt mõõdistamistingimused. Pärast mõõdistustingimuste saamist otsib maamõõtja maastikul üles olemasolevad piirimärgid ning vajadusel korrastab korrastamist vajavad piirimärgid ja taastab hävinenud piirimärgid. Piirimärgi asukoha määramisel arvestab maamõõtja maastikul olevaid piirimärke, maastikusituatsiooni, puudutatud katastriüksuste alusandmeid ja katastriüksuse varasemat piirikirjeldust. Maamõõtja mõõdistab piirimärgid ning peab piiri kätte näitama kõigile puudutatud maaomanikele. Vastuoluliste piiriandmete puhul viib maamõõtja läbi piiri kindlakstegemise maakorraldustoimingu. Piiri kättenäitamise kohta koostatakse piiriprotokoll. Lisaks tuleb koostada katastrimõõdistamise digitaalne toimik ning esitada andmed katastripidajale maakatastris registreerimiseks. Kogu eelnevalt kirjeldatud tegevus eeldab maakorraldustööde ja katastrimõõdistamise teostamise pädevust, mis on olemas üksnes maakorraldustööde tegevuslitsentsi omaval isikul.
Eelkõige projekteerimiseks ja planeerimiseks vajalikule geodeetilisele alusplaanile ehk rahvakeeli geoalusele kannavad neid koostavad geodeedid lisaks muule informatsioonile ka digitaalse katastrikaardi alusel katastriüksuste piirid. Digitaalselt katastrikaardilt geoalusele kantavad piirid on täpsed üksnes juhul kui katastriüksus on mõõdistatud riiklikus koordinaatide süsteemis. Muude mõõdistamisviiside puhul võivad digitaalselt katastrikaardilt geoalusele kantud piirid olla ebatäpsed. Kui katastriüksus on moodustatud aerofotogeodeetiliselt või plaani- ja kaardimaterjali alusel, on piiride asukoht geoalusel päris kindlasti ebatäpne. Piiride täpsustamiseks on vajalik tellida katastriüksuse üle mõõdistamine. Arvestama peab, et geoalus ei ole piiri asukohta määravaks ametlikuks dokumendiks ning seetõttu ei saa seda aluseks võtta piiri asukoha määramisel. Kui maaomanik ei tea, kus katastriüksuse piirid looduses asuvad, tuleb tal pöörduda maakorraldustööde tegevuslitsentsi omava maamõõtja poole. Kuigi geoalust mõõdistaval geodeedil on vajalikud mõõdistamisseadmed ning ta teostab geodeetilisi mõõdistusi, ei ole geodeedil oskust ega õigust piire maastikul tähistada ning seetõttu on geodeedi poolt paigaldatud piire tähistavad märgid ebaseaduslikud.
Kokkuvõtvalt on maakatastriseaduse § 16¹ lg 1 kohaselt maakorraldustööde tegemise ja katastrimõõdistamise õigus üksnes maakorraldustööde tegevuslitsentsi omaval isikul ja katastripidajal. Juhime tähelepanu, et karistusseadustiku § 372 kohaselt on tegevusloata tegutsemine valdkonnas, kus tegevusluba on nõutav, väärteona karistatav.
Viimati uuendatud 30.12.2025
